Kas oled kunagi tundnud, et pinge- ja stressirohketel päevadel tõmbab sind justkui vastupandamatult magusa, saiakeste, krõpsude või muu lohutust pakkuva toidu poole? Sa ei ole üksinda. Stressisöömine on täna päris paljude inimeste reaalsus — ja seda mitte tahtejõu puudumise, vaid keha ja meele loomulike kaitsemehhanismide tõttu.
Mis on stressisöömine?
Stressisöömine tähendab toidu kasutamist emotsionaalse pinge, ärevuse, väsimuse või kurbuse leevendamiseks, mitte keha tegeliku energiavajaduse rahuldamiseks. See on viis, kuidas püüame end ajutiselt paremini tunda, rahustada meeli ja pakkuda endale lühiajalist mugavustunnet.
Kuigi aeg-ajalt emotsionaalne söömine on inimlik ja loomulik, muutub see probleemseks, kui sellest saab peamine viis stressiga toime tulla või kui see hakkab päris vajadusi varjutama.
Miks stress tekitab isu just süsivesikute järele?
Kui keha tajub stressi, väljastab neerupealistes toodetav hormoon kortisool. Kortisool valmistab keha ette võitlemiseks või põgenemiseks, tõstes veresuhkrut ja suunates meid otsima kiiret energiat. Ajalooliselt oli see ellujäämiseks väga vajalik — kui tuli ohuga silmitsi seista, oli vaja kiiresti saadavat energiat.
Tänapäeval väljendub see vajadus sageli ihas magusa, tõõdeldud ja energiarikka toidu järele. Süsivesikud aitavad ajul kiiremini toota serotoniini — õnnehormooni — mis annab lühiajalise rahutunde ja vähendab stressi tajumist.
Kuidas stressisöömine meid mõjutab?
Kuigi süsivesikurikas toit võib pakkuda hetkeks lohutust, ei lahenda see tegelikku stressi allikat. Pikemas perspektiivis võib see kaasa tuua:
- veresuhkru taseme kõikumise,
- suurenenud väsimuse ja tujukõikumised,
- süütunde ja rahulolematuse,
- ning vajaduse otsida veelgi rohkem toitu emotsionaalse lohutuse saamiseks.
Stressisöömine võib seega tekitada nõiaringi, kus stress ja emotsionaalne söömine toituvad üksteisest.
Mida teha, kui tunned stressisöömise märke?
- Peatu ja hinga.
- Võta hetkeks aeg maha ja tee paar sügavat hingetõmmet. Küsitle end: “Mida ma praegu tegelikult vajan?”
- Märka oma tundeid.
- Kas tunned ärevust, kurbust, üksi olemist või väsimust? Tunded vajavad sageli kuulamist, mitte summutamist.
- Loo endale toetavaid alternatiive.
- Lühaealised jalutuskäigud, mõnus venitus, rahulik muusika või sõbraga rääkimine võivad pakkuda vajalikku lohutust ilma toiduta.
- Ole enda vastu õrn.
- Stressisöömine ei tee sind halvaks või nõrgaks. See on lihtsalt keha viis otsida tasakaalu. Ka õrn teadlikkus on samm tervema suhte suunas toidu ja iseendaga.
Lõpetuseks
Meie keha ei ole meie vaenlane, vaid püuab alati meid kaitsta ja toetada. Stressisöömise mõistmine aitab meil läheneda endale suurema kaastunde ja teadlikkusega. Iga teadlik hetk on samm rahulikuma ja tervema enesetunde poole.
